50-aastase Marika Sikora sõnul rikkusid järjestikused ravivead tema tervise ning elukvaliteedi. “Pealtnägija” leidis, et praegune süsteem, kus arstid võivad isiklikult kriminaalsüüdistuse saada, suunab vigu viimase võimaluseni eitama. Lahendust loodetakse seadusemuudatustest.

Marika Sikora on viimase kahe aasta jooksul pidanud läbi tegema neli operatsiooni, mis kõik toimusid Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK), kus ta ise töötab erakorralise meditsiini osakonna (EMO) vastuvõtu sekretärina. Esiteks avastati tal 2020. aasta septembris emakakaela pahaloomuline kasvaja, mistõttu tuli teha kiire lõikus. Sellest ajast saati aga on ta käinud kokku neljal lõikusel ning pidanud ravima tugevat valu, mida valeravi endaga kaasa tõi. Esimesed kaks lõikust olid emakakaela pahaloomuline kasvaja eemaldamine ja selle lõikuse järel tehtud parandusoperatsioon patsiendi kurdetud valudele ja ebamugavusele seoses urineerimisega. Teised kaks operatsiooni olid tingitud lülisamba probleemidest ning seejärel nõela eemaldamisest, mis seljaoperatsioonist oli patsiendi sisse jäänud.

“Pealtnägija” eilne saade räägib loo, kuidas patsient on relvitu tsunfti vastu, millel on nii majanduslikud kui hierarhilised vahendid ning ringkaitse. Arutelu arstide ringkaitsest on olnud päevakorras ka varem. Kuidas aga antud olukord pärsib ka laiemat arengut meditsiinis ja milline reform võib aidataravivigade hüvitamise süsteemi, rääkis partner ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Viimase viie aasta jooksul on n-ö ravikvaliteedi komisjoni tehtud aastas keskmiselt ligi 200 avaldust, mille puhul umbes veerandil juhtudest ehk suurusjärgus 40 korda aastas tuvastatakse raviviga või muu vajakajäämine. “Üldiselt on lugu minu praktika järgi selline, et juhul kui raviviga on tuvastatud, siis tervishoiuteenuse osutajad üritavad leida kompromissi ja ei ole vaja kohtusse minna,” sõnas Luik.

Et olukorda parandada ja nii patsiendid kui meditsiinisüsteem kasu saaksid, tuleks kriminaalvastutuse ohtu vähendada ja seada mitme teise riigi eeskujul sisse süsteem, kus ravivigadest saab karistamatult teatada, et kolleegid sellest õpiksid. Lootus on, et olukord muutub, kui juulis 2024 jõustub hiljuti vastu võetud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus. Antud seaduse üks väljatöötajatest on ka meie partner Olavi-Jüri Luik.

Vaata või loe pikemat lugu “Pealtnägija” saates: https://www.err.ee/1608757030/pealtnagija-naise-sonul-rikkusid-jarjestikused-ravivead-tema-tervise

Võlaõigusseaduse kohaselt on võimalik mittevaralise kahju hüvitamist nõuda raske kehavigastuse või tervisekahju saanud või surnud isiku lähedastel, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.  Riigikohus leidis varasemas lahendis, et: "kohtu arvates õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Need peavad aga olema isiklikud ja vahetud, mitte aga nt kolmandate isikute vahendatud. Isegi kui hageja laps nägi õnnetuse tagajärgi, ei saa tema võimalikke üleelamisi "kanda üle" hagejale. Erandlikud asjaolud, mis võivad anda alust kolmandatele isikutele neile tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, võivad seonduda ka kahju tekitamise asjaoludega. Nii võib mittevaralise kahju hüvitamist lähedastele õigustada nt see, et tegelikult soovitigi rünnata või mõjutada kannatanu lähedasi, samuti kahju tekitamise erilised asjaolud, nt kannatanule kahju tekitamise tahtluse olemasolu kahju tekitajal koostoimes lähedaste hilisemate üleelamistega".
Seni käsitlesid madalama astme kohtud (ja sellest tulenevalt ka kindlustusseltsid) nn ruumilist lähedust väga kitsalt ja reeglina jäid lähedased mittevaralise kahju hüvitisest ilma. Uues lahendis Riigikohus täpsustab eeltoodut.

Riigikogu võttis vastu ravimiseaduse muudatused, millega kehtestatakse alates 01.05.2022 vaktsiinikindlustus.

Milleks vaktsiinikindlustus ja millal selle alusel patsiendile kahju hüvitatakse?

Suurim Eestis toimunu liiklusõnnetuse tagajärjel makstud moraalse kahju hüvitis on 100 000 eurot. Kommenteerisin Postimehes raskes liiklusõnnetuses halvatuks jäänud naisterahva lugu. Liikluskindlustuse seaduse järgi on isikukahju kindlustussumma 5,6 miljonit eurot, sellele vaatamata varjas kindlustusselts väikeste laste halvatud ema eest, et kannatanul on õigus mitmele hüvitisele. Arusaamatu oli kindlustusseltsi nõue, et kui kannatanu ei leia tuhande euroga kuus endale hooldajat (24/7 ehk siis rohkem kui kolme inimese täistööaeg), siis tuleks ta panna hooldekodusse ehk lastest eraldada. Ajakirjanduse ja advokaadi sekkumise järgselt on tänaseks kannatanu olukord oluliselt peaks kindlustusselts maksma ka hüvitise, mida klient ei ole nõudes märkinud, kuid mille kohta on kindlustusandjal piisav teave hüvitamiseks - kahjuks siiski väga tihti seda ei tehta. Väide, et "ärge kasutage juristi" võib küll kindlustusseltsi kulude kokkuhoiu osas olla õige aga konkreetse kannatanu näitel on see tihti vältimatu, sest vastasel juhu jäetakse kannatanu üldse hüvitisest ilma.
Vaata täpsemalt Postimehes.