Blogi

Filtreeri postitusi

Kui patsiendikindlustus oleks tulnud varem: mida see oleks andnud PERH-i kiiritusravi kannatanutele

Postimehe andmetel on prokuratuuri uurimine PERH-i võimalike ravivigade asjas ummikus. Kui patsiendikindlustus oleks kehtinud juba ravi ajal, oleks kannatanutel ja nende lähedastel olnud lihtsam tee: nõue otse kindlustusandjale, kes kogub ise ravidokumendid ja peab otsuse tegema kindla aja jooksul.

Loe lisaks

Liiklusõnnetuse moraalse kahju hüvitis: mida tähendavad seaduse alammäärad ja kuidas pakkumist kontrollida?

Kui saate liiklusõnnetuses viga, hüvitab moraalse ehk mittevaralise kahju üldjuhul õnnetuse põhjustanud sõiduki liikluskindlustus. 1. detsembril 2024 muutusid selle hüvitise reeglid: seaduses on nüüd tervisekahjustuse raskusastmest sõltuvad alammäärad, mida igal aastal indekseeritakse. Selgitame, mida see kannatanule tähendab ja kuidas kindlustusandja pakutud summat kontrollida.

Loe lisaks

Kui vangile antakse vale ravim: kas kahju on hüvitatav?

Riigikohus käsitles enda hiljutises lahendis olukorda, kus vangile anti vale ravim. Juhtum tõstatab olulise küsimuse: kas kahju on hüvitatav ka siis, kui patsient tegelikult vale ravimit ei võta, kuid olukord tekitab hirmu, ebakindlust või ohuolukorra?

See on hea näide sellest, kuidas hinnata meditsiiniteenuse nõuetekohasust ja patsiendile tekkida võivat kahju — eriti olukorras, kus raviviga jäi realiseerumata tänu patsiendi enda tähelepanelikkusele.

Mis juhtus?

Tegelikud asjaolud: vangile anti ravimi jagamisel vale ravim. Ta märkas seda enne allaneelamist ning ravim jäi võtmata.

Vang esitas riigi vastu nõude, väites põhiliselt järgmist:

  • talle anti potentsiaalselt ohtlik ravim, mis oleks võinud tekitada tervisekahjustuse;
  • juba ainuüksi sellise ohu tekkimine põhjustas talle mittevaralist kahju;
  • seetõttu nõuab ta 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Loe lisaks

Vabandamise roll mittevaralise kahju hüvitamisel: mida ütleb kohus?

Mittevaraline kahju – haavatud au, riivatud väärikus või mainekahju – ei ole mõõdetav numbrites. Sageli küsivad kannatanud: “Kas mul on üldse vaja kohtusse minna, kui teine pool juba vabandas?” Või vastupidi: “Ma tahan, et ta vabandaks – kas kohus saab teda selleks kohustada?”

Riigikohtu 2024. aasta lahend (nr 2-21-5449/19) annab nendele küsimustele selge ja olulise vastuse. Selles postituses vaatamegi, milline on vabandamise õiguslik roll – ja milline mitte –, ning kuidas vabandus mõjutab mittevaralise kahju hüvitist.

Loe lisaks

Dementne valu ei tunne?

Tabasalu Pihlakodu juhtum on šokeeriv. Mitte ainult toimepandud kuritegude tõttu, vaid veel enam – ka selle pärast, kuidas riik sellele reageeris. Neli dementset naist, keda kahtlustuse kohaselt nende viimastel eluaastatel hooldekodus korduvalt vägistati, jäid kohtumenetluses praktiliselt kaitseta. Nende väärikus, kannatused ja isikuvabadus pühiti kõrvale põhjendusega, et „ei olnud näha valu“. Riik astus sellise lähenemisega sammu, mida ei saa lubatavaks ja senise kohtupraktikaga kooskõlas olevaks  pidada.
Vaata täpsemalt Eesti Ekspressi artiklist: Meie emade valu unustati" Eliithooldekodus vägistatud ohvrite tütred ei lepi ebaõiglaste järeldustega.
Loe lisaks

Arhiiv