Mis on juhtunud

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) analüüsis 2018. aastal, miks tekkisid 877 eesnäärmevähi kiiritusravi saanud patsiendist 27-l rasked kõrvaltoimed. Need mehed said ravi aastatel 2016–2018. Juhtum jõudis avalikkuse ette 2025. aasta veebruaris ETV saates „Pealtnägija“. Haigla on kinnitanud, et raviviga ei esinenud: tema hinnangul oli tegemist kahetsusväärse, kuid paratamatu kõrvaltoimega.

Prokuratuur alustas 2025. aasta veebruaris kriminaalmenetlust ettevaatamatusest surma põhjustamise tunnustel viie surmajuhtumi asjus. Kümne surmajuhtumi puhul menetlust ei alustatud, sest võimalikud kuriteod olid selleks ajaks aegunud. Postimees kirjutas 2. novembril 2026, et prokuratuuril on asjas kolm kriminaalmenetlust ja uurimine on ummikus.

Miks kriminaalmenetlus ei ole kannatanule lihtne tee

Kriminaalmenetlus vastab küsimusele, kas keegi on kuriteos süüdi. Kõrvaldamata kahtlus süüdiolekus tõlgendatakse kahtlustatava kasuks, menetlust juhib prokuratuur ja kannatanu saab selle kiirust vähe mõjutada. Kui kuritegu on aegunud või süüd ei õnnestu tõendada, ei lahene kriminaalasjas ka kannatanu kahju hüvitamise küsimus.

Kahju hüvitamist saab nõuda ka tsiviilkohtus. Seal tuleb patsiendil või tema lähedastel nõue ise üles ehitada: koguda ravidokumendid, hankida sõltumatu meditsiiniline hinnang ja arvestada, et kohtuasja kaotamise korral kannab ta üldjuhul ka vastaspoole menetluskulud. Raske haiguse kõrvalt või pärast lähedase surma on see paljudele suur koormus.

Mida muudab patsiendikindlustus

Alates 1. novembrist 2024 kehtib tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus, mida tuntakse patsiendikindlustuse seadusena. Selle järgi peab tervishoiuteenuse osutajal olema kohustuslik vastutuskindlustus. Kui ravi käigus tekib tervisekahjustus, saab patsient, tema surma korral aga näiteks pärija või ülalpeetav, nõuda hüvitist otse raviasutuse kindlustusandjalt.

• Dokumendid kogub kindlustusandja. Kindlustusandjal on õigus saada raviasutuselt ja teistelt vajalikud selgitused ja dokumendid, sealhulgas terviseandmed. Need tuleb esitada hiljemalt 30 päeva jooksul.
• Otsusel on tähtaeg. Kindlustusandja peab otsustama, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, hiljemalt 180. päeval pärast teate saamist. Kui see ei ole mõjuval põhjusel võimalik, peab ta sellest kannatanule ette teatama ja põhjuse selgitama.
• Hinnatakse ravi, mitte kuriteos süüd. Kindlustusandja hindab, kas raviasutus vastutab kahju eest võlaõigusseaduse alusel ja kas arstiteaduse üldisele tasemele vastava tavapärase hoolsuse korral oleks kahju tõenäoliselt välditud. Hüvitis ei sõltu sellest, kas keegi mõistetakse kuriteos süüdi.
• Vaidluse korral on sõltumatu komisjon. Kindlustusandja otsuse saab vaidlustada Terviseameti juures tegutsevas sõltumatus lepituskomisjonis, mille liikmed on õiguse või meditsiini asjatundjad. Avalduse läbivaatamise eest avaldaja ei maksa.

Miks see PERH-i kannatanuid ei aita

Patsiendikindlustuse seaduse alusel hüvitatakse kahju ainult siis, kui kindlustusjuhtum toimus pärast seaduse jõustumist. Aastatel 2016–2018 osutatud ravile seadus ei laiene.

Patsiendikindlustust kavandati juba toona. 2021. aastal kirjutas ERR, et Soome eeskujul hüvitusfondi loomist oli Eestis püütud juba kümmekond aastat. 2017. aasta veebruaris esitas sotsiaalministeerium väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk oli muuta kahju hüvitamine kannatanu jaoks võimalikult kiireks ja lihtsaks. 2018. aasta septembris loodeti, et seadus jõustub 2020. aastal. Riigikogu võttis seaduse vastu 2022. aasta aprillis ja see jõustus 1. novembril 2024.

Mida oleks andnud varem kehtinud patsiendikindlustus

Kui patsiendikindlustus oleks kehtinud juba ravi ajal, saanuks kannatanud ja nende lähedased pöörduda otse kindlustusandja poole. Kindlustusandja oleks kogunud ravidokumendid ja pidanud otsuse tegema kindla aja jooksul. Vaidluse korral oleks asja hinnanud sõltumatu komisjon. Vastus ei oleks sõltunud kriminaalmenetluse käigust ega kuriteo aegumisest.

See ei tähenda, et iga raske tüsistus oleks hüvitatud. Kindlustusandja oleks pidanud hindama, kas kahju oleks tavapärase hoolsuse korral tõenäoliselt välditud. Haigla hinnangul oli tegemist paratamatu kõrvaltoimega, nii et see küsimus oleks olnud vaidluse all ka kindlustusmenetluses. Hüvitistel on seaduses ka ülemmäärad: kuni 100 000 eurot ühe isiku kohta, millest mittevaraline kahju on kuni 30 000 eurot. Siiski oleks kannatanute tee vastuseni olnud oluliselt lihtsam ja etteaimatavam.

Sotsiaalministeeriumi faktilehe kohaselt aitab patsiendikindlustus ka motiveerida raviasutusi välditavaid ravivigu analüüsima ja neist õppima. PERH-i juhtum näitab, kui oluline on, et kannatanul oleks vastuse saamiseks toimiv tee ka siis, kui kriminaalasi seisab.

Kokkuvõte

• Postimehe andmetel on PERH-i kiiritusravi juhtumi kriminaalmenetlus ummikus. Kümne surmajuhtumi puhul olid võimalikud kuriteod juba menetluse alguses aegunud.
• Patsiendikindlustus kehtib alates 1. novembrist 2024 ega laiene varasemale ravile.
• Kui see oleks kehtinud ravi ajal, saanuks kannatanud nõuda hüvitist otse kindlustusandjalt, kes kogub dokumendid ja teeb otsuse kindla aja jooksul, sõltumata kriminaalasja käigust.
• Kui ravi osutati pärast patsiendikindlustuse jõustumist, tuleb kindlustusandjat kindlustusjuhtumist teavitada nelja nädala jooksul pärast sellest teadasaamist (terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse korral tähtaeg pikeneb). Nõue aegub kolme aasta jooksul alates sellest, kui kannatanu sai teada raviasutuse kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest, kuid mitte hiljem kui kümme aastat pärast kindlustusjuhtumit.

Allikad: tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (§ 9–12, 19, 21, 23–27); kriminaalmenetluse seadustik § 7; tsiviilkohtumenetluse seadustik § 162; Postimees, 2.11.2026; ERR, 5.02.2025 („Pealtnägija“); ERR, 19.02.2025; ERR, 14.02.2017; ERR, 5.09.2018; ERR, 7.08.2021; faktileht patsiendikindlustuse kohta (sm.ee).

Seotud: Meditsiini vead ja vastutus: PERH-i juhtum kui patsientide usalduse proovikivi; Ilmus raamat „Patsiendikindlustus. Kommenteeritud väljaanne“.

Foto: Shutterstock