Kui saate liiklusõnnetuses viga, hüvitab moraalse ehk mittevaralise kahju üldjuhul õnnetuse põhjustanud sõiduki liikluskindlustus. 1. detsembril 2024 muutusid selle hüvitise reeglid: seaduses on nüüd tervisekahjustuse raskusastmest sõltuvad alammäärad, mida igal aastal indekseeritakse. Selgitame, mida see kannatanule tähendab ja kuidas kindlustusandja pakutud summat kontrollida.
Mis muutus 1. detsembril 2024?
Varem nägi liikluskindlustuse seadus ette nn eelduslikud hüvitised 100 kuni 3200 eurot. Riigikohtus arutatud kaasuses leidis kindlustusandja, et hüvitis võib neist summadest olla küll mõnevõrra, kuid mitte väga palju suurem. Riigikohus sellega ei nõustunud: need summad olid sisuliselt alammäärad ega piiranud kindlustusandja vastutust (Riigikohtu 22.04.2024 otsus asjas nr 1-22-5835, p 45–46).
Alates 1. detsembrist 2024 sätestab liikluskindlustuse seadus (LKindlS) alammäärad otse. Need sõltuvad tervisekahjustuse raskusastmest, mille tunnused on kehtestatud ministri määrusega (LKindlS § 32 lg 2 ja 10). Alammäärad suurenevad igal aastal eelmise aasta tarbijahinnaindeksi tõusu võrra ja ümardatakse sajalisteni. Hüvitamisel võetakse aluseks õnnetuse toimumise aasta alammäär (§ 32 lg 3).
| Tervisekahjustuse raskusaste | Seaduses sätestatud alammäär |
|---|---|
| 1. väike | 200 € |
| 2. keskmise raskusega kerge | 700 € |
| 3. keskmise raskusega raske | 3000 € |
| 4. raske | 4200 € |
| 5. väga raske | 6000 € |
| 6. eriti raske | 7000 € |
Allikas: LKindlS § 32 lg 2. Hilisemate aastate õnnetuste puhul indekseeritakse summasid § 32 lg 3 järgi. Küsige kindlustusandjalt, millist raskusastet ja millise aasta alammäära ta teie puhul kohaldas.
Alammäär ei ole ülempiir
Seadus ütleb otse, et kannatanul on õigus alammäärast suuremale hüvitisele, kui selleks on alust (LKindlS § 32 lg 6). Riigikohus on rõhutanud, et tervisekahjustusega kaasnev mittevaraline kahju ei saa olla olemuslikult väiksem põhjusel, et tervisekahjustus tekkis liiklusõnnetuses. Suuremat hüvitist saab nõuda nii kahju tekitajalt kui ka tema kindlustusandjalt (p 46–47).
Samas otsuses selgitas kohus, et hüvitised peavad käima kaasas elukalliduse tõusu ja üldise heaolu kasvuga. Varem välja mõistetud hüvitiste suurus on üks kaalutlus, kuid sellel ei ole teiste ees eelist (p 32). Selles kaasuses oli kindlustusandja vabatahtlikult maksnud 13 500 eurot. Kannatanu pidas õiglaseks 30 000 eurot ja maakohus mõistis puuduva 16 500 eurot välja. Riigikohus jättis maakohtu otsuse jõusse.
Millest hüvitise suurus sõltub?
Seaduse järgi arvestab kindlustusandja hüvitise suuruse määramisel muu hulgas tervisekahjustuse raskusastet, funktsioonihäire sügavust, ravi ja töövõime vähenemise kestust, elukvaliteedi ja heaolu langust ning kannatanu enda osa õnnetuses (LKindlS § 32 lg 7).
Kohtus määratakse mittevaralise kahju eest mõistlik rahasumma (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 134 lg 2). Kohus arvestab ka varem sarnastes asjades välja mõistetud hüvitisi, kuid see on vaid üks kaalutlus ja hüvitiste tase peab ajas muutuma koos elukalliduse ja heaoluga. Kindlustusandja pakkumine ei ole seega lõplik vastus, vaid hinnang, mida saab kontrollida ja vaidlustada.
Kuidas kannatanu enda käitumine, näiteks kinnitamata turvavöö, hüvitise suurust mõjutab, selgitame postituses „Turvavöö, kiiver ja joobes juht: kuidas mõjutab kannatanu enda osa moraalse kahju hüvitist?“.
Mida kannatanu saab ise teha?
- Teatage kindlustusjuhtumist kirjalikult, näiteks e-kirjaga. Kirjalik teade loetakse ühtlasi kahju hüvitamise nõudeks (LKindlS § 37 lg 2). Kui olete saanud tervisekahjustuse, peab kindlustusandja pärast sellist teadet hüvitama vähemalt alammäära, arvestades kahju põhjustaja vastutuse ulatust ja teie enda osa (§ 32 lg 5).
- Küsige kirjalikku selgitust. Kindlustusandja peab teie nõudmisel selgitama, millistel põhimõtetel ja kuidas ta hüvitise suuruse arvutas (§ 23 lg 3). Küsige, millise raskusastme ta määras, milliseid asjaolusid ta arvestas ja kas ta arvestas teie enda osa.
- Tõendage asjaolusid, mis hüvitist suurendavad: raviandmed, protseduurid, töövõimetuslehed, taastusravi ja igapäevaelu piirangud (näiteks päevik, lähedaste kirjeldus, fotod).
- Jälgige tähtaegu. Kindlustusandja peab vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval teatamisest arvates. Kui see ei ole mõjuval põhjusel võimalik, peab ta teile ette teatama põhjuse ja eeldatava tähtaja (§ 39 lg 1 ja 2). Täielikust või osalisest keeldumisest tuleb teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (§ 40 lg 1). Kahju hüvitamise nõue aegub üldjuhul kolme aasta jooksul ajast, mil saite teada kahjust ja selle eest vastutavast isikust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 150 lg 1).
- Ärge kiirustage lõpliku kokkuleppega. Kui kindlustusandja pakub lõplikku kokkulepet, hinnake enne allkirjastamist, kas ravi on lõppenud ja kas vigastus võib jätta püsivaid tagajärgi.
Kokkuvõte
- Alates 1.12.2024 on liikluskindlustuses mittevaralise kahju alammäärad seaduses 200 kuni 7000 eurot. Hilisemate aastate õnnetuste puhul summasid indekseeritakse.
- Alammäär on miinimum, mitte ülempiir. See ei piira kohtu kaalutlusõigust ja hüvitis võib olla oluliselt suurem.
- Küsige kindlustusandjalt kirjalikult, kuidas hüvitis arvutati, ja tõendage asjaolusid, mis hüvitist suurendavad.
Allikad: liikluskindlustuse seadus; võlaõigusseadus; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.04.2024 otsus asjas nr 1-22-5835; tsiviilseadustiku üldosa seadus.
Seotud: Moraalse kahju hüvitamine liiklusõnnetuse puhul; Märgiline kohtulahend kinnitab: moraalne kahju tuleb hüvitada õiglaselt; Turvavöö, kiiver ja joobes juht.
Foto: Mike Bird / Pexels